Kaotuse kandja
„Kaotuse kandja“ on installatsioon, mis uurib kaotuse liikumist, talletumist ja kogunemist. See on keha, mis on tehtud kadudest, teiste jäänustest. Ta kannab endas lugusid, mis on maha jäetud, unustatud või kadunud, ning toob nähtavale, kuidas kaotus jätab jälje ruumi ja kogemusse. Teos kutsub peatuma ja mõtlema, kuidas möödaminnes endasse kogutud kaotused kujundavad meie suhtumist, tajusid ja hoiakuid, isegi kui need pole kunagi olnud meie omad. See on katse märkida ära nähtamatu ja tunnistada, et kaotused ei lõppe kunagi ühe hetkega, need liiguvad edasi, kogunevad ja jätavad endast jälgi.
Kui palju võõraid kaotusi kanname endas, teadlikult või teadmata?
Kreete Kamber on etenduskunstide visuaaltehnoloogia tudeng, spetsialiseerudes videokujunduse suunale. Teda köidavad sürrealism ja abstraktsus kui võimalused nihutada reaalsust, et anda kuju tunnetele, mida on raske sõnadesse panna. Oma installatsioonis „Kaotuse kandja“ uurib autor objektidesse talletunud mälu ning nende võimet kanda endas kaotuse, kohalolu ja kadumise jälgi. Teos sündis tundest, et me korjame maailmast üles rohkem, kui ise teadvustame või sooviksime, mitte ainult esemeid, vaid ka pilke, katkiseid hetki ja peaaegu tähelepanuta jäänud kokkupuuteid. Teos käsitleb mälu kui füüsilist ja visuaalset kandjat, midagi, mis püsib ka siis, kui inimene ise on kadunud. See on katse hoida alles midagi habrast ja kadumisele määratut ning kutsuda vaatajat sellele lähemale astuma.